Vajadus kontrollida võib muutuda probleemiks paljudele, kes on üles kasvanud ebaturvalises keskkonnas. Kipume muretsema asjade üle, mida me ei suuda mõjutada või mis ei meid isiklikult ei puuduta. See on kujunenud harjumuseks, kui kasvasime üles kodus, kus pidev valvsus tagas meie heaolu.

Soov kontrollida avaldub  paljudel erinevatel viisidel:

Ärritume, kui tekivad ootamatud olukorrad

Arvame, et on ainult üks viis kuidas on õige asju teha

Muretseme ja tahame pisiasjadeni teada kes, kus või mida teeb

Tahame, et plaanid ja otsused võetakse vastu ainult nii nagu meile sobib

Anname nõu ja läheme kohe appi, sest meie teame kuidas on õige

Loeme ja hoiame silma peal teise inimese telefonil, e-postil, Instagrammil, FBl, Messangeril

Oleme väga nõudlikud enda ja teiste suhtes. Eksimused ei ole lubatud.

Võime siiralt uskuda, et oleme väga hoolivad, kuid tegelikult on meil vajadus kontrollida kontrollimatut. Kui me keskendume teiste inimeste nõrkustele või ühiskonna valukohtadele, siis meil jääb järjest vähem aega tuua tähelepanu enda elu kitsaskohtadele ja nende osas midagi ära teha.

Kurb tõde on see, et meie võimuses ei ole muuta teiste inimeste valikuid, vaateid, tundeid, käitumist. Kui me jätkame teiste kontrollimist, siis varem või hiljem tekivad suhetes tõsised probleemid. Meil jääb üle vaid leppida, et see mida me päriselt saame muuta, on meie endi uskumused, tunded, reaktsioonid.

Kontrollivajadust toidab lapsepõlvest sisseharjunud hirm ja ärevus. Võimalik, et pidid ruttu suureks saama või olid palju üksi, sest kasvasid üles ühe vanemaga või oli kodus palju tülisid. Lapsepõlves nähtud, kuuldud, kogetud sündmused jäävad alles meie kehamällu ja loovad soodsa pinnase ärevuse tekkeks.

Sellepärast tasub proovida enda hirmuga sõbraks saada ning endalt küsida:

  • Kuidas ma tean, et see mida ma kardan on tõsi?
  • Mis võib selle olukorra või inimesega juhtuda, kui ma seda ei suuda kontrollida?
  • Kas ma mõtlen katastroofmõtteid ning ma ootan halvimat?
  • Kui reaalne on võimalus, et see mida ma kardan ka tegelikult juhtub?
  • Kas minu võimuses on seda olukorda muuta?
  • Mida ma saan teha, et hirmust lahti lasta ja usaldada?

Hirmu ja ärevusega on raske elada. Jalutamine, jooksmine, hingamisharjutused, TRE võimlemine, taiji, qigong, yin-jooga on väga head abilised, sest ärevus asub kehas ning aeglased teadliku hingamisega praktikad mõjuvad rahustavalt ja maandavalt. Holistilises teraapias saab töötada tunnete algpõhjustega ja õppida nendega toime tulema. Meditatsioonipraktikad võivad olla väga tõhusad kui olla regulaarne ja heasoovlik enda vastu. Peamine on õppida oma elulugu, hirme ja ärevust tunnistama ja aktsepteerima.  Sa oled OK sellisena nagu sa oled.