„Kõikides suhetes on probleeme. Mina olen ainuke, kes teda mõistab ja temast veel hoolib. Tal oli nii raske lapsepõlv.“, räägib naine, kelle mees on väga armukade ja ei luba naisel käia pilatese trennis. Kui suhtes tekivad probleemid, siis on mõnikord raske aru saada, kust jookseb piir. Mida on normaalne taluda ja mida mitte? Võib olla hakkad sa endalt küsima: Miks just mina satun kokku vägivaldsete või hoolimatute inimestega? Mis on minus valesti, et ma ei suuda suhteid hoida? Miks mulle meeldivad „ pahad poisid“?

Millised hoiatusmärke tasuks tõsiselt võtta?

Tavaliselt võib juba esimeste kohtumiste käigus näha negatiivseid asju, mida me kipume ignoreerima, sest miski ei lase meil neid märke tõsiselt võtta. Suur kirg ja hirm, et ma ei meeldi või ma jään igaveseks üksi, takistab meil võtta tõsiselt signaale, mis viitavad vägivallale või ebatervele suhtlemisele.

Kui sa hakkad tundma muret, kas see suhe on ikka sinu jaoks õige, siis lase korraks lahti vajadusest asju õigustada ja teda analüüsida. Mõtle, millised nendest ohumärkidest on sulle tuttavad? Pane need kirja.

  1. Võimetus tülisid ära lahendada. Te tülitsete ikka ja jälle samade asjade üle ning kumbi ei võta vastutust oma osa eest. Võibolla ainult üks räägib ja teine on vait. Probleem ei lahene.
  2. Kontrolliv käitumine ja usalduse puudumine. Kui ta ei luba sul käia trennis, kohtuda oma vanemate või sõpradega, olla õhtuti kodust eemal, käia tööl jne. Kui ta tahab iga kord täpselt teada, kellega ja kus  sa oled. Kui ta nõuab, et sa pead olema kodus mingi kell ja kui sa tuled hiljem siis tuleb tüli. Kui ta tahab teada kõiki sinu pin koode ja lugeda sotsiaalmeedias sinu kirjavahetusi. Selline käitumine viitab klammerdumisele. Usaldus ja austus on terve ning hea suhte olulised alustalad.
  3. Kui sa tunned, et sa ei saa olla päriselt sina ise. Kui sa tunned, et teatud asjadest ei saa rääkida ilma, et ta hakkaks sind kritiseerima või analüüsima. Suhte arenedes avame ennast teisele rohkem ning jagame ka selliseid mõtteid, tundeid, kogemusi mida me teistega ei jaga. Kui sa tunned ennast nendes olukordades ebaturvaliselt, kuna ta muutub hinnanguliseks siis see võib olla märk, et ta ei aktsepteeri sind ja tahab sind muuta.
  4. Sõbrad ja pereliikmed väljendavad muret seoses sinu partneri käitumisega. Hoolimata sellest, et me ei vali partnerit mitte oma sõpradele vaid iseendale, on tõde see, et mõnikord me ei suuda näha asju selgelt. Inimesed, kes sind kaua aega tunnevad, võivad tähele panna ohumärke, millega sa oled leppinud kuid mis sind kahjustavad. Nad võivad märgata, et sa oled muutunud enda suhtes hooletuks, et ta käitub sinuga halvasti, et sa oled pidevalt kurvameelne. Kui juba mitu inimest tunneb muret, siis tasub endalt küsida, ehk on midagi tõesti valesti ja ma peaksin otsima professionaalset abi.
  5. Teie suhtes on andmine ja saamine tasakaalust väljas. Terves suhtes panustavad mõlemad partnerid võrdselt üksteise heaolu nimel. Erandid on muidugi perioodid, kui üks on haige, lõpetab ülikooli jm. Kui partneri vajadused on kestvalt sinu prioriteet ja sa teed kõike iseenda vajaduste arvelt, siis lõpeb see halvasti. Sa muutud pahuraks ja rahulolematuks, sest sinu asjad jäävad tegemata, sinu elu jääb elamata. Lisaks kasvatad sa aja jooksul enda kõrvale inimese, kes on abitu ja enesekeskne.
  6. Te ei saa omavahel tunnetest rääkida. Tunded on iga inimese sisemine valgusfoor. Kui sinu vajadused on rahuldatud, on sul positiivsed tunded. Kui sinu vajadused on rahuldamata, koged sa negatiivseid tundeid. Tunnetest rääkimine teeb meid omavahel lähedasemaks, seda muidugi juhul kui me suhtume üksteise tunnetesse huvitatult ja mõistvalt. Kui sinu partner on sinu tunnete osas hinnanguline nt. „ nii lollid tunded“, siis ei saa suhe muutuda usalduslikuks. Kui üks teist ei oska oma tundeid ära tunda ja neid tasakaalukalt väljendada, siis võib suhtlemine kujuneda pinnapealseks ning keeruliseks.
  7. Sõpradest, huvialadest ja eesmärkidest loobumine. Suhe võiks meie ellu tuua juurde värve ja rõõmu. Suhte algusfaasis on tavaline, et partner muutub kõige olulisemaks inimeseks ja teised eluvaldkonnad saavad vähem tähelepanu kui varem. Ohumärk on kindlasti see, kui partner on väga armukade või kriitiline sinu perekonna, sõprade või hobide suhtes. Kui sul tuleb loobuda endale olulistest inimestest või tegevustest, selleks et ära hoida pahandusi, siis see ei ole hea märk.
  8. Ta tahab väga kiiresti suhtega edasi liikuda. Ta avaldab sulle survet, et kohe seksida, kohe kokku kolida, kohe laps saada, ühine pangalaen võtta jne.  Kui sa tahad konflikti ära hoida ja talle meeldida, siis sa nõustud asjadega, mille jaoks sa ei ole tegelikult veel valmis. Sa ei austa enda piire, kui sa ei julge ennast väljendada. Selleks, et suhe oleks rahuldustpakkuv peaksid mõlemad oma vajadusi väljendama ja austama. See on halb märk, kui sinu partner ei kuula sinu vajadusi või surub peale oma vajadusi sind arvestamata.
  9. Valetamine ja usalduse proovile panemine. Enamus inimesi peab usalduse hoidmist väga oluliseks. Usalduse kasvamise jaoks on vaja võtta aega, see ei sünni üleöö. Kui sa tahad kedagi kohe kõiges usaldada, siis on sinu piirid liiga nõrgad. Seksuaalne truudusetus on kindlasti üks kõige valusam viis kuidas usaldust reeta. Kuid on veel teisi viise, kuidas usaldust proovile panna. Kui sinu partner on aktiivselt Tinderis, tal on intensiivsed sõbrasuhted Messangeris, kuumad suhted töökaaslastega siis need on samuti ohumärgid, kui sa tahad luua püsisuhet. Väiteid, et me ainult flirtisime, et me ainult kirjutame, et me pole seksinud, ei loe.  Väited, et sa kujutad seda ette ja midagi pole juhtunud ei kasvata usaldust, kui tema tähelepanu on pidevalt eemal ja sul on tunne, et ta ei pea teie suhet oluliseks. Sel juhul on mõistlik endalt küsida, mida mina tahan ja miks ma olen selles suhtes.
  10. Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne, vaimne väärkohtlemine. Kummalisel kombel on selliste väärkohtlemise märkide vähendamine ja ignoreerimine pigem tavaline. Kui sinuga on lapsepõlves halvasti käitutud, siis on kerge käituda lähisuhetes samamoodi nagu lapsena. Sa võid pidada emotsionaalset väärkohtlemist normaalseks ja teda õigustada sellega, et ta oli purjus või väsinud. Sa võid hakata teda uskuma, et sina ise oled kõiges süüdi. Sa võid astuda ikka ja jälle sama reha otsa, kui sa usud tema lubadusi end parandada. Väärkohtlemisel on kombeks kasvada ja muutuda regulaarseks. Ära jäta tähelepanuta seda kui ta sunnib sind seksima siis kui sa ei taha või käsib muuutda selleks, kes sa pole.
  11. Sõltuvus alkoholist, narkootikumitest, seksist, nutimaailmast, hasartmängudest. Võimetus rahadega ümber käia. Kui sul ei ole varasemat kogemust sõltuvustega, siis sa ei pruugi teada, et see on progreseeruv haigus. Sõltuvuse algstaadiumitel on tegemist lihtsalt harjumusega, mis aja jooksul muutub vajaduseks. Tavaliselt ei saa inimene ise aru, et tema käitumine muutub koos suurenenud kogustega vastutustundetuks ja see on häiriv. Sellise inimesega kooselu tähendab ebastabiilsust ja sinu muutumist kaassõltlaseks. See on ohumärk, kui ta vajab palju ja regulaarselt või teeb seda harva aga väga suurtes kogustes.
  12. Sinu vaimne ja füüsiline tervis muutub pidevalt halvemaks. Meie keha ja meel on seotud, tahame seda tunnistada või mitte. Kui partner ignoreerib sinu vajadusi ja tundeid aga sina lepid sellega, siis varem või hiljem hakkab sinu keha märku andma. Korduvad külmetushaigused, autoimmuunsüsteemi haigused, ärevus, depressioon on väga sageli seotud meie allasurutud tunnetega. Tabletid võivad pakkuda lühiajalist toetust, kuid peamine töö tuleb sul endal ära teha. Esimene asi on märke tunnistada ning uurida oma valikuid. Teine samm on otsida abi. Vägivaldses suhtes ei jää keegi terveks, ei sina ega sinu lapsed.

Miks me ignoreerime väga ilmseid ohumärke? Selleks on mitu erinevat põhjust, mis võivad üheaegselt mõjutada sinu käitumist.

Kirg. Inimesed on loodud üksteisega suhtlema, armastama ja koos olema. Meile on loomuomane otsida lähedust. Kui kohtume, armume ja ta tundub just see õige, siis muutub meie mõttetegevus mõneks ajaks veidi puudulikuks. Armudes kogeme tugevat hormoonidemöllu, me tunneme end nii suurepäraselt, et igasugused ohumärgid tunduvad täiesti ebaolulised.

Soovmõtlemine. Me tahame olla koos ja ei taha olla üksinda. Me tahame kogeda positiivseid tundeid, isegi kui need on lühiajalised. See soov on inimlik, kuid pikaajaline fantaasias elamine sillutab tee suurtele probleemidele tulevikus. Varem või hiljem saabub hetk, kus sul on vaja reaalsust tunnistada. Selleks ajaks oled sa fantaasias elamisega nii harjunud, et reaalsus mõjub põrutava shokina. Soovmõtlemine on üks viis eitada asju mis meile üldse ei sobi.

Suhe areneb liiga kiiresti. Tavaliselt kestab kirefaas mõnest kuust kuni aastani. Sel perioodil on meie aju kaaperdatud rõõmuhormoonidest ja meie mõtlemine on pehmelt öeldes puudulik. Kipume asju eitama, sest me tahame nautida elu ja armastada. Kui sa tutvuse esimese aasta jooksul otsustad abielluda, saada lapse, võtta ühine pangalaen, kolida teise riiki või teha teisi põhjapanevaid muudatusi, siis võib juhtuda, et pärast on tagajärgede parandamine kas võimatu või väga keeruline.

Puudulik suhe endaga. Kui enesehinnang on madal, siis kipume usaldama teisi rohkem kui ennast. Näiteks idealiseerime oma partnerit ja hakkame kahtlema enda tähelepanekutes. Hakkame vähendama tema negatiivset käitumist ja teisi ohumärke, kui ta ütleb meile vahel ilusaid sõnu. Ennast mitte väärtustades ei usalda me oma tundeid ja ei pea oluliseks, et meie vajadused on rahuldamata.  Võime hoopis uskuda partnerit, kes ütleb, et sa reageerid üle või keskendud liigselt negatiivsetele asjadele.

Meil on raske tunnistada oma vigu. Kui uhkus ja hirm ei luba endale ja teisele tunnistada, et ma eksisin, siis elatakse „meil on kõik hästi“ fasaadi taga. Enda vigade tunnistamine suur julgustükk, kuna see teeb haavatavaks, samas annab see võimaluse teha elus muuadatusi ja kasvada hingelt suuremaks. Mõnikord avab tõe tunnistamine paarile uue võimaluse, kui mõlemad tunnevad vajadust kasvada ja ennast arendada.

Eitamine, võrdlemine, unustamine, vähendamine on psühholoogilised kaitsemehhanismid, mis arenevad välja juba meie päritoluperekonnas. Need on sisseharjunud käitumismustrid, mis ei lase sul tunnistada, märgata ja reageerida ohusignaalidele piisavalt var. Eriti siis kui tegemist on oluliste suhetega nagu sõbrad, elukaaslane, lapsed või vanemd.  Eitamise ja vähendamisega probleemid ainult kasvavad. Selle asemel saa teadlikuks, kus on sinu piirid, mis on sinu vajadused, mis on sulle hea ja mis mitte. Piiride rakendamine aitab sul muuta oma valikuid ja kasvada ennastväärtustavaks inimeseks.