Kas sinu elu peegeldab seda, mis on sulle tähtis?

Kaassõltlased on enamasti tegusad inimesed, kellel on kogu aeg kiire. Nad on kohusetundlikud sebijad, kes võtavad ette liiga palju ja neil ei jää aega märgata omaenda probleeme seoses tervise, raha, suhete või elustiiliga. Heade inimestena on kaassõltlastel on raske öelda EI, sest nad ei taha avalikult vastanduda. Konfliktihirmus annavad nad oma nõusoleku asjadele, mis ei pruugi alati langeda kokku nende väärtustega.

Loe edasi

UUS Eneseväärtustamise 12 sammu grupp alustab

Sa tahad tunda elust rõõmu, kuid tunned, et oled omadega ummikus?

Loe edasi

12 suhte hoiatusmärki. Miks me neid ignoreerime?

„Kõikides suhetes on probleeme. Mina olen ainuke, kes teda mõistab ja temast veel hoolib. Tal oli nii raske lapsepõlv.“, räägib noor naine, kelle mees on teda korduvalt petnud, ta ei luba naisel kohtuda sõbrannadega ja käia trennis. Kui suhtes tekivad probleemid, siis on mõnikord raske aru saada, kust jookseb piir. Mida on normaalne taluda ja mida mitte? Võib olla hakkad sa endalt küsima: Miks just mina satun kokku vägivaldsete või hoolimatute inimestega? Mis on minus valesti, et ma ei suuda suhteid hoida? Miks mulle meeldivad „ pahad poisid“?

Loe edasi

Kuidas taastuda kaassõltuvusest – 7 olulist sammu.

Kaassõltuvusest tervenemine võib tunduda võimatu. Sulle tundub, et sina oled ainus inimene, kes temast aru saab ja teda mõistab. Sa võid tunda hirmu, et ilma sinu abita ta kas hukkub või käib alla. Sa võid uskuda, et parem üks halb suhe kui lõputu üksindus. Kui hirm varjutab meie mõtlemise siis tekib lõksus olemise tunne – me ei näe lahendusi, mis on otse meie nina all. Me unustame, et täiskasvanuks saamine tähendab enda eest vastutuse võtmist. Tervenemine on valik, mida igaüks saab teha ainult ise.

Loe edasi

Kas minu piirid on liiga nõrgad või liiga tugevad?

Inimeste mure seisneb sageli selles, et nad on üleväsinud, masenduses, ärevad, rahulolematud või pettunud. Enamasti on selliste probleemide põhjuseks puudulikud piirid.

Loe edasi

Miks on ohtlik olla piiritult hea inimene?

Millal sa viimati ütlesid inimesele, kelle arvamus sulle on tähtis: „EI, mulle see ei sobi. Ma ei tule sinuga. Mina ei saa sind praegu aidata.“ ? Otsekohesus, piiride seadmine, endale kindlaks jäämine võib tunduda hirmutav, hoolimatu või väga isekas, kui tahame olla viisakad ja head inimesed.

Loe edasi

6 rolli Jõehobu perekonnas

Ma ei saa aru, kuidas ta on selline tuulepea, kui teised meie peres on vastutustundlikud? Miks hakkas Jaanus jooma, kui meie peres ei liialdata alkoholiga? Sageli arvatakse, et peamised on iseloomujooned pärilikud ja tulenevad geenidest. Tänaseks on teada, et varases lapsepõlves kogetud kiindumussuhte mustrid määravad milliseks kujunevad meie suhted täiskasvanuna. Ainult osa iseloomust on mõjutatud geenidest ja ülejäänu kujuneb välja tänu keskkonnale, kus laps üles kasvab. Perekond on süsteem, kus kõik mõjutavad kõiki ja pereliikmete vahelised mustrid korduvad põlvest põlve.

Loe edasi

Kuidas aidata päästjat?

Hoolivus ja abivalmidus on inimesele väga vajalikud omadused. Kaassõltlastel on vajadus aidata ja vastutada teiste eest siis kui teised seda ei vaja, ei oota ega taha. Tehes häid asju valedel eesmärkidel, koguneb kohusetundliku ja ennast ohverdava kaassõltlase sisse vimm ja pettumus.

Loe edasi

Viirusmõtted ja kaassõltuvus

Mõtted mõjutavad meie heaolu igas hetkes. Head mõtted teevad olemise mõnusaks ja kergeks, kuid negatiivsed mõtted mõjuvad vastupidi. Nad tekivad märkamatult ja nende haardest vabanemiseks tuleb teadlikult tegutseda. Painavaid mõtteid, mis teevad enesetunde eriti halvaks, nimetan ma viirusmõteteks. Viirusmõtted võivad tunduda väga põhjendatud ja panevad meid käituma äärmuslikult.

Loe edasi

Passiivne ja aktiivne kontrollivajadus.

Kontrollivajadus avaldub sageli äärmustena; aktiivse ja passiivse kontrollina. Kui kontrollime liiga palju, siis see on väga nähtav.  Meie teame kõige paremini kuidas asjad on, kuidas asju õigesti tehakse ja me ootame, et teised nii käituksid. Oleme häälekad, kannatamatud ja nõudlikud.

Loe edasi