• Kas sulle mõnikord tundub, et sa liigud ühest halvast suhtest teise, hoolimata soovist mitte kunagi enam neid vigu teha?
• Miks on sageli need naised, kes on kasvanud üles emotsionaalselt kättesaamatu emaga, oma lastega külmad ja asjalikud?
• Miks abielluvad alkohoolikute täiskasvanud lapsed tihti sõltuvushaige inimesega?
• Miks juhtub nii, et vägivaldsetes peredes üleskasvanud inimesed loovad suhted, kus nad on ise vägivallatseja või ohvri rollis?
• Miks abielluvad naised, kelle isad on olnud truudusetud, üsna tihti mehega, kes peab armukesi?

Mitte keegi, kes on kord seda läbi elanud, ei taha uuesti kogeda truudusetust, vägivalda ega kooselu sõltlasega. Ometi korduvad need mustrid senikaua, kuni me ei asu teadlikult tegema muutusi oma uskumustes ja valikutes. Sharon Martin, pereterapeut ja kaassõltuvuse nõustaja väidab, et on mitmeid erinevad põhjuseid, miks need kogemused meie elus korduvad.

Kui sulle oluline inimene on hädas, siis on loomulik, et sa tahad talle südamest head ja soovid teda aidata. Sa kuulad teda, mõtled kaasa ja püüad temast aru saada. Mida suuremad on tema probleemid, seda rohkem püüad sa aidata, sest ta on sinu pereliige või hea sõber.

Sa igatsed, et sinu elu oleks tähendusrikas ja väärtuslik? Sa tahad tunda elust rõõmu aga tunned, et oled omadega ummikus?

Unistustes elamine on kaasakiskuv ja uinutav. See aitab püsida suhetes, mis on ammu kiiva kiskunud ja kus ei ole tõsiseltvõetavaid märke sellest, et olukord hakkaks paranema. Ometi loodame hoolimata kõigest, et lähedane inimene muutub just selliseks nagu meile meeldiks. Oodates päeva, kus tema on jälle hea ja tore, aitab mööda vaadata sinu rahuldamata vajadustest ja “perekonda „koos hoida“.

Kaassõltlane on tubli ja kohusetundlik. Hea inimesena on kaassõltlasel raske öelda EI. Konfliktihirmus annab ta nõusoleku asjadele, mis ei pruugi langeda kokku tema vajaduste või väärtustega. Tema fookus on kohustustel ja seetõttu kipub ta ignoreerima oma probleeme seoses tervise, raha, suhete või elustiiliga.

Kui suhtes tekivad probleemid, siis on mõnikord raske aru saada, kust jookseb piir. Mida on normaalne taluda ja mida mitte? Võib olla hakkad sa endalt küsima: Miks just mina satun kokku vägivaldsete või hoolimatute inimestega? Mis on minus valesti, et ma ei suuda suhteid hoida? Miks mulle meeldivad „ pahad poisid“?

Kaassõltuvusest tervenemine võib tunduda võimatu. Sulle tundub, et sina oled ainus inimene, kes temast aru saab ja teda mõistab. Sa võid tunda hirmu, et ilma sinu abita ta kas hukkub või käib alla. Sa võid uskuda, et parem üks halb suhe kui lõputu üksindus. Kui hirm varjutab meie mõtlemise siis tekib lõksus olemise tunne – me ei näe lahendusi, mis on otse meie nina all. Me unustame, et täiskasvanuks saamine tähendab enda eest vastutuse võtmist. Tervenemine on valik, mida igaüks saab teha ainult ise.

Inimeste mure seisneb sageli selles, et nad on üleväsinud, masenduses, ärevad, rahulolematud või pettunud. Enamasti on selliste probleemide põhjuseks puudulikud piirid.

Millal sa viimati ütlesid: „Ei, mulle see ei sobi. Ma ei tule sinuga” või “Mina ei saa sind praegu aidata”. Otsekohesus, piiride seadmine, endale kindlaks jäämine meile oluliste inimestega võib tunduda hirmutav, hoolimatu või väga isekas, kui tahame olla viisakad ja kenad inimesed.

Ma ei saa aru, kuidas ta on selline tuulepea, kui teised meie peres on vastutustundlikud? Miks hakkas Jaanus jooma, kui meie peres ei liialdata alkoholiga? Sageli arvatakse, et peamised on iseloomujooned pärilikud ja tulenevad geenidest. Tänaseks on teada, et varases lapsepõlves kogetud kiindumussuhte mustrid määravad milliseks kujunevad meie suhted täiskasvanuna. Ainult osa iseloomust on mõjutatud geenidest ja ülejäänu kujuneb välja tänu keskkonnale, kus laps üles kasvab. Perekond on süsteem, kus kõik mõjutavad kõiki ja pereliikmete vahelised mustrid korduvad põlvest põlve.