„Kõikides suhetes on probleeme. Mina olen ainuke, kes teda mõistab ja temast veel hoolib. Tal oli nii raske lapsepõlv.“, räägib naine, kelle mees on väga armukade ja ei luba naisel käia pilatese trennis. Kui suhtes tekivad probleemid, siis on mõnikord raske aru saada, kust jookseb piir. Mida on normaalne taluda ja mida mitte? Võib olla hakkad sa endalt küsima: Miks just mina satun kokku vägivaldsete või hoolimatute inimestega? Mis on minus valesti, et ma ei suuda suhteid hoida? Miks mulle meeldivad „ pahad poisid“?

Kaassõltuvusest tervenemine võib tunduda võimatu. Sulle tundub, et sina oled ainus inimene, kes temast aru saab ja teda mõistab. Sa võid tunda hirmu, et ilma sinu abita ta kas hukkub või käib alla. Sa võid uskuda, et parem üks halb suhe kui lõputu üksindus. Kui hirm varjutab meie mõtlemise siis tekib lõksus olemise tunne – me ei näe lahendusi, mis on otse meie nina all. Me unustame, et täiskasvanuks saamine tähendab enda eest vastutuse võtmist. Tervenemine on valik, mida igaüks saab teha ainult ise.

Inimeste mure seisneb sageli selles, et nad on üleväsinud, masenduses, ärevad, rahulolematud või pettunud. Enamasti on selliste probleemide põhjuseks puudulikud piirid.

Millal sa viimati ütlesid inimesele, kelle arvamus sulle on tähtis: „EI, mulle see ei sobi. Ma ei tule sinuga. Mina ei saa sind praegu aidata.“ ? Otsekohesus, piiride seadmine, endale kindlaks jäämine võib tunduda hirmutav, hoolimatu või väga isekas, kui tahame olla viisakad ja head inimesed.

Ma ei saa aru, kuidas ta on selline tuulepea, kui teised meie peres on vastutustundlikud? Miks hakkas Jaanus jooma, kui meie peres ei liialdata alkoholiga? Sageli arvatakse, et peamised on iseloomujooned pärilikud ja tulenevad geenidest. Tänaseks on teada, et varases lapsepõlves kogetud kiindumussuhte mustrid määravad milliseks kujunevad meie suhted täiskasvanuna. Ainult osa iseloomust on mõjutatud geenidest ja ülejäänu kujuneb välja tänu keskkonnale, kus laps üles kasvab. Perekond on süsteem, kus kõik mõjutavad kõiki ja pereliikmete vahelised mustrid korduvad põlvest põlve.

Hoolivus ja abivalmidus on inimesele väga vajalikud omadused. Kaassõltlastel on vajadus aidata ja vastutada teiste eest siis kui teised seda ei vaja, ei oota ega taha. Tehes häid asju valedel eesmärkidel, koguneb kohusetundliku ja ennast ohverdava kaassõltlase sisse vimm ja pettumus.

Mõtted mõjutavad meie heaolu igas hetkes. Head mõtted teevad olemise mõnusaks ja kergeks, kuid negatiivsed mõtted mõjuvad vastupidi. Nad tekivad märkamatult ja nende haardest vabanemiseks tuleb teadlikult tegutseda. Painavaid mõtteid, mis teevad enesetunde eriti halvaks, nimetan ma viirusmõteteks. Viirusmõtted võivad tunduda väga põhjendatud ja panevad meid käituma äärmuslikult.

Kontrollivajadus avaldub sageli äärmustena; aktiivse ja passiivse kontrollina. Kui kontrollime liiga palju, siis see on väga nähtav.  Meie teame kõige paremini kuidas asjad on, kuidas asju õigesti tehakse ja me ootame, et teised nii käituksid. Oleme häälekad, kannatamatud ja nõudlikud.

Me kõik sõltume rahast. Probleem tekib siis, kui raha hakkab kontrollima olulisi valikuid ja muutub nii-öelda Jumalaks.

Esimene uskumus – ma saan loota ainult enda peale. Reeglina ei näe kaassõltlane, et tal endal oleks tõsiseid probleeme. Ta on tubli, kannatlik, töökas ning perfektsionist. Probleeme märkab ta siis kui suhted teistega ei laabu, ta ei tunne elust rõõmu, tal on ärevus, unehäired, üleväsimus jne. Kaassõltlasel on sageli raske tunnistada, et ta ise toetab häirivat olukorda ebatervete uskumuste, mõtete ja tegudega.