Väliselt tubli ja edukas kuid sisemiselt segaduses, sest ei tea enam kes ta ise on…Perfektsionism esineb sageli koos kaassõltuvusega. Mõlemad mustri juured on sarnased, sest eelduseks on kasvukeskkond, kus on ranged ja jäigad reeglid, kus vähemalt üks vanematest on liiga hõivatud, ettearvamatu, emotsionaalselt külm või väga kõrgete ootustega.

Sellises perekonnas võib kasvada inimene, kes tunneb, et ta pole piisavalt hea sellisena nagu ta on ja kes üritab iga hinna eest vältida olukordi kus keegi võiks teda kritiseerida. Ta peab väga oluliseks täita teiste ootusi ja vajadusi ning surub alla oma haavatavuse ja väsimuse. Väliselt tundub ta veatu, tubli ja abivalmis kuid sisimas ta ei tea, kes ta ise on. Ta on kaotanud oma identiteedi ja on vaid peegeldus teda ümbritsevatest inimestest.

 Anonüümsed Kaassõltlased kirjeldavad veebilehel www. coda.org  kaassõltlaste tüüpilisi käitumismustreid. Toon siin välja neli ühist joont, mis esinevad nii perfektsionistidel kui kaassõltlastel.

Madal enesehinnang Võiks eeldada, et saavutamisele pühendunud inimesed on väga kõrge enesehinnanguga kuid tegelikult näevad nii kaassõltlased kui perfektsionistid tohutult vaeva, et tõestada teistele ja endale oma väärtust. Sügaval sisimas ei tunne nad ennast eriti väärtuslikuna vaid hoopis vastupidi.

Perfektsionistide ja kaassõltlaste jaoks on väline kuvand ja edukus enesehinnangu alustalad. Seda rolli saavad täita kõikvõimalikud näitajad nagu karjäär, rikkus, ilus kodu, edukas abikaasa, tublid lapsed, veatu välimus või loendamatud diplomid. Välised asjad on alati muutumises ja enamasti ei allu nad kontrollile. Kui asjad ei lähe plaanipäraselt, kukub enesehinnang, sest perfektsionistlik kaassõltlane hindab asju must-valgelt. Näiteks kui laps ei saa eliitkooli sisse tunneb ta end vanemana läbikukkununa. Kui keegi väljendab konstruktiivset kriitikat siis ta tunneb end üleni ebapiisavana. Enesehinnangut saab alati kasvatada seestpoolt. Seda toetab oma piiride väljendamine, oma väärtuste järgimine, Sisemise Kriitiku ohjamine, enesekaastunde rakendamine ning endaga loodud kokkulepetest kinnipidamine.

Kuulekus. Tungiv vajadus olla teiste poolt heaks kiidetud ja hirm konfliktide ees muudab sõnakuulelikuks. Kriitika vältimiseks tuleb olla kohusetundlik, tubli, abivalmis ning vaikida oma tunnetest või mõtetest. Kuulekus ehk meeldida tahtmise muster võimaldab näiliselt kontrollida teiste käitumist ning luua endale turvaline keskkond. Kahjuks toob selline käitumine kaasa enese kaotuse. Me ei tea enam, kes me ise oleme kui identifitseerime end läbi saavutuste või teiste inimeste. Kuulekad meeldida tahtjad on sageli teiste poolt hinnatud kolleegid ja kaaslased kuna nad vaikivad oma vajadustest.

Kontrollivajadus Kaassõltlased tunnevad peamiselt vajadust kontrollida teisi inimesi ja nende tundeid, sest sageli näevad nad teisi kui enda väärtuse pikendust. Perfektsionistid on kriitilised nii enda kui teiste suhtes, sest oluline on veatu tulemus ning vigade tegemine on lubamatu. Soov oma elu kaitsta eksimuste ja tagasilöökide eest on inimlikult nii loomulik kuid see on võimalik ainult ajutiselt. Lahendus on see, kui oskame teha vahet asjadel mida saab kontrollida ja mida mitte. Hea on osata näha eksimusi kui kasvukohti, sellised olukorrad näitavad meile mis on tõeliselt oluline ja kus tuleks ennast muuta.

Eitamine. Kuna väline mulje on väga tähtis, siis on vaja vähendada ja varjata seda mis ei ole perfektne. Kui prestiižiga kaasnevas abielus on suhted keerulised, postitatakse Instagrammi fotosid kus kõik näib ideaalne. Kuigi raha on vähe, ostame laenuga kalli auto või reisi, et esineda näiliselt edukana. Tungiv vajadus jätta teistele mulje ideaalsest elust paneb endale valetama ja varjama tegelikkust. Tervenemine kaassõltuvusest ja perfektsionismist algab siis kui ollakse valmis elu reaalsusega silmitsi seisma ning tunnistama oma tegelikke võimalusi ja vajadusi. Alles siis tekib võimalus muuta oma mõtteid, uskumisi, käitumist ning teha enda suhtes hoolivaid valikuid.

Kuidas tekib perfektsionism ja kaassõltuvus?

Kui sa tunned end ära ülalkirjeldatud omadustes siis on väga võimalik, et sa kasvasid üles väga hõivatud, stressis vanematega, kes olid nõudlikud ja kõrgete ootustega. Kui laps teeb oma esimesi samme siis tal on õigus olla ebatäiuslik ja eksida. Ta tohib teha vigu kui ta õpib kirjutama, ta tohib ajada riietele toitu ja teha toa sassi. Püüd olla kõiges veatu on vastureaktsioon millega laps kaitseb ennast ebaturvalise maailma eest.

Kuna vanemate tähelepanu, armastus ja turvatunne sõltus sellest kui tubli laps sa olid siis perfektsusest võis saada sinu hakkama saamise tööriist mis aitas kontrollida olukorda ja vältida täiskasvanute pahameelt. Sinust kasvas tubli laps, kellega kiidelda või keda eeskujuks tuua. Need lapsepõlves õpitud oskused viivad täiskasvanuna liigse enesekriitilisuse, tugeva kontrollivajaduse ja sisemise rahulolematuseni. Sulle võib tunduda, et ainult sina oskad asju korralikult teha ning delegeerimine viib läbikukkumiseni. Näriv tunne, et ma ei ole piisav, mul pole piisavalt, ma ei tee piisavalt  võib kanda elus edasi kuid enesepiitsutamine viib ühel hetkel paratamatult kurnatuseni.

Kuidas mõjutab perfektsionism ja kaassõltuvus meie elu?

Ärevus ja stress. Ma ei mäleta, et oleksin kohanud väga rahulikku ja tasakaalus perfektsionisti. Täiuslikkuse tung ei lase olla tehtuga rahul vaid sunnib kõike viimase hetkeni lihvima. Kaassõltlastest perfektsionistid tahavad asju alati üle kontrollida, sest nad ei usalda teisi. Kaasnevad tervisehäired nagu unetus, seedeprobleemid, ärevushäired, pinged kehas ja väsimus. Must- valged mõtted katastroofmõtted ja muretsemine paneb järjest rohkem kontrollima ja täiustama.. E.J. Bourne kirjutab raamatus“ Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat“, et perfektsionism on üks peamistest ärevus põhjustajatest.

Ületöötamine ja läbipõlemine. Ta on saavutustele orienteeritud tööloom, kellel on kogu aeg kiire. Liigne kohusetundlikkus sunnib teda võtma ette rohkem kui on aega ja energiat, lahendama teiste probleeme ja parandama seda, mida teised on ebapiisavalt teinud. Puhkuse ajal ja nädalavahetustel töö tegemine on normaalne, tal ei ole hobisid ega sõpru. Enese piitsutamine ja rahulolematus viivad kergesti läbipõlemiseni.

Elamata elu. Soov teha ainult õigeid valikuid jätab meid elus ilma paljudest võimalustest. Eksimustest on alati palju õppida aga kui perfektsionistil läheb mõni ettevõtmine halvasti siis ta rohkem seda teha ei taha. Ta võib leida palju loogilisi põhjuseid aga tegelikult on selle taga hirm läbi kukkumise, eemale tõukamise, ebapiisav olemise ees.  Kõik või mitte midagi mõtteviis paneb uskuma, et kõik valikud peavad olema õiged. See jätab neid kergesti mugavustsooni, kus asjad on kontrolli all ning tuttavad. Julgete muutuste tegemine, uute asjade katsetamine ja ebaõnnestumistest hoolimata jätkamine võivad tuua ellu palju põnevat kuid selleks on vaja oskust endale andestada.

Probleemid lähedusega. Neil ei ole eriti palju lähedasi suhteid. Enne töö siis lõbu on hoiak mille tõttu lükkuvad edasi kohtumised pere ja sõpradega. Hõivatus, rahulolematus ja kiirustamine ei jäta ruumi sügavatele suhetele. Tööst saab justkui ustav kaaslane, mis ei jäta kunagi maha. Ometi kaasneb saavutustele ja tööle pühendumisega üksindus, kuna oleme sotsiaalsed olendid kes vajavad suhtlemist, lähedust, puudutust. Me kõik tahame kuhugi kuuluda ja tunda, et oleme teretulnud aga see eeldab aega ning meie emotsionaalset kohalolu.

Mida selle kõigega peale hakata?

Enesega rahulolematus, enese kaotamine, närimine teiste vigade kallal, võimetus lõdvestuda ja stress on märksõnad mis kaasnevad nii perfektsionismi kui kaassõltuvusega. Sellel kõigel on üsna kõrge hind, sest kui me ei julge asju muuta ei saa meie elu paraneda. Kuigi tegemist on lapsepõlvest pärit uskumuste ja mustritega, mis ideaalis vajavad pikemaajalist teraapias käimist siis pakun sulle mõned käepärased harjutused, millega oma tervenemise teekonda alustada.

Lase latt allapoole. Kui meil on endale liiga kõrged ootused, siis see on pidev stressi allikas. Mõtle, mis valdkonnas ma võiksin olla endaga sõbralikum? Millistest ootustest ma võiksin loobuda?

Tee meelega mõni väike viga. Kui sul peab kodu olema kogu aeg väga puhas ja asjad oma koha peal, siis luba endale või teistele pooleks päevaks korratust. Märka, kas sa suudad lõdvestuda. Kas maailm kukub kokku?

Normaliseeri eksimine. Mõtle asjadest mis viltu läksid, kui õppetundidest. Mida sa järgmine kord teisiti teeksid kui olukord korduks? Millist väärtust eksimus sulle õpetas?

Tuvasta ja vaidlusta oma Sisemine Kriitik. Reeglina ta liialdab, ta korrutab sulle asju kõik või mitte midagi võtmes. Õpeta endale suhtumist, et piisavalt hea ongi piisav. Sa ei pea tegema rohkem.

Kert Grünberg, www.hingamistuba.ee

Kaassõltuvusnõustaja, tugigruppide juhendaja, coach ja taastumistreener CPRC, CPC, holistilise regressiooni terapeut.