• Kas sulle mõnikord tundub, et sa liigud ühest halvast suhtest teise, hoolimata soovist mitte kunagi enam neid vigu teha?
  • Miks on sageli need naised, kes on kasvanud üles emotsionaalselt kättesaamatu emaga, oma lastega külmad ja asjalikud?
  • Miks abielluvad alkohoolikute täiskasvanud lapsed tihti sõltuvushaige inimesega?
  • Miks juhtub nii, et vägivaldsetes peredes üleskasvanud inimesed loovad suhted, kus nad on ise vägivallatseja või ohvri rollis?
  • Miks abielluvad naised, kelle isad on olnud truudusetud, üsna tihti mehega, kes peab armukesi?

Mitte keegi, kes on kord seda läbi elanud, ei taha uuesti kogeda truudusetust, vägivalda ega kooselu sõltlasega. Ometi korduvad need mustrid senikaua, kuni me ei asu teadlikult tegema muutusi oma uskumustes ja valikutes. Sharon Martin, pereterapeut ja kaassõltuvuse nõustaja väidab, et on mitmeid erinevad põhjuseid, miks need kogemused meie elus korduvad.

Kõik mis on tuttav tekitab turvalise tunde..Isegi kui see on ebaterve ja halb, tõmbab meid inimeste poole, kes tekitavad tuttava tunde. Me teame mida on oodataja seetõttu oskame käituda „õigesti“ kui loome suhte kellegagi, kellel on meie vanematega sarnased käitumismustrid.

Me kordame neid mustreid mida me õppisime lapsepõlves oma vanemaid jälgides. Kõik nende uskumused ja kriisis hakkama saamise mustrid muutusid meile omaseks, sest me ei olnud näinud ega kogenud midagi erinevat. Kui oleme aastaid niiviisi hakkama saanud, siis saab neid muuta vaid teadliku treenimisega.

Me kordame seda mis oli traumeeriv, sest üritame nende olukordade üle võitu saada. Kui sa lapsena tundsid end eemale tõugatuna, abituna või väärtusetuna, võid alateadlikult luua oma elus samasuguseid olukordi, et muuta tulemust. Sa teed seda, sest sinu hing soovib terveneda ja kogeda aktsepteerimist, armastust või olla haavamatu. Kahjuks on tulemus sageli vastupidine, kuna sa valid sõpru ja partnereid, kes on sinu vanematega sarnased ning jätkad samu mustreid mida sa lapsepõlves õppisid. Sa ei oska teistmoodi.

Lapsepõlves traumeeritud täiskasvanud usuvad, et nad väärivad elus kannatusi ja raskusi. Ebaterves peres süüdistavad vanemad sageli oma lapsi kui perel on rasked ajad, et ei ole raha, et ema joob, et laps on ise süüdi kui isa peksa annab või onu sekusaalselt väärkohtleb. Isegi kui keegi otseselt ei süüdista, siis on lastel kalduvus võtta vastutus pere murede eest enda kanda ning ennast süüdistada asjades, mis tegelikult ei ole nende süü. Kui oleme niiviisi suureks kasvanud, siis on ennesehinnang madal ja me usumegi,  et väärime vägivalda, valu ja katkisi suhteid.

Kõik mida me pole tervendanud, kordub uuesti meie laste ja lapselastega.

Alati on kergem teha nii nagu sa oled harjunud tegema kui õppida uusi oskusi. Sellepärast kordamegi ebaterveid käitumismustreid, isegi kui teame, et need on halvad.

Eriti keeruline on oma käitumise muutmine stressirohketes olukordades. Kui närvisüsteem on adrenaliiniga üle ujutatud, siis on oma emotsioone väga raske kontrollida. Seetõttu on tervenemise esimene eeldus turvalise keskkonna loomine ja ärevuse maandamine.

Anname suhtemustreid edasi seni kuni asume teadlikult muutma uskumusi, teadvustama oma suhteid vanematega ja tervendama valusaid kogemusi, et tunda end armastatuna ja väärtuslikuna.