Päritoluperekonnaga suheldes võivad näiliselt väikesed asjad tekitada lapsepõlvest tuttava tunde, et me ei ole kaitstud, meie vajadused ei loe, me pole olulised ega armastatud..
Vanemana võib olla aga raske hoomata, et meie lapsed on suureks saanud ja tahavad teha asju omamoodi. Oleme harjunud oma täiskasvanud lapsi nägema ikka veel abituna, sest tahame ise olla vajalikud.
Eristumiseks on vaja, et nii vanemad kui täiskasvanud lapsed õpiksid üksteist aktsepteerima eraldi isiksustena isegi siis kui see on ebamugav. See tähendab teineteise piiride tundma õppimist ja austamist ning ka oma vajaduste esikohale seadmist.
Nedra Tawwab kirjutab raamatus “Pane paika oma piirid”, et sinust saab täiskasvanu alles siis, kui oled oma vanematega kokku leppinud uued piirid. Vanematel on vaja kohaneda ja õppida sind aktsepteerima eraldiseisva täiskasvanuna, sest muidu oled sina see, kes tunneb nendega suheldes pettumust ja rahulolematust.
Mis on piirid?
Isiklikud vajadused, väärtused ja ootused määravad ära iga inimese piirid. Sinu piiri märgib ära kõik, mis on sulle meeldiv, talutav või igal juhul talumatu. Piiride väljendamine muudab sind teiste jaoks nähtavaks. See on sinu isiklik vastutus, sest keegi ei oska lugeda sinu mõtteid.
Mõnikord on meie piirid liiga nõrgad. See juhtub siis, kui läheme kõigega kaasa ja lepime olukordadega, isegi kui see toob kaasa ebameeldivaid tagajärgi. Mõnikord on piirid liiga jäigad. See juhtub siis, kui muutume väga kontrollivaks ja ei luba erandeid. Terved piirid on selged ja vajadusel paindlikud.
Märgid mis näitavad, et sul on vanematega vaja seada piire:
- Nad teavad väga intiimseid detaile sinu suhete kohta
- Nad on kaasatud sinu tülidesse sinu partneri või sõbraga
- Nad ei austa sinu arvamust
- Nad tulevad külla ette teatamata
- Nad tahavad, et oleksid nendega alati nõus
- Sa oled nendega nõus kohusetundest ja eirad oma vajadusi
Kui ärritume vanemate peale väga kiiresti, siis see võib viidata lapsepõlves toimunud traumaatilisele kogemusele. Võimalik, et olid emotsionaalselt hüljatud või pidid liiga ruttu suureks kasvama.
KOLM TAVALIST PÕHJUST, MIKS TÄISKASVANUD LASTEL TEKIVAD TÜLID OMA VANEMATEGA
Sinu lapsepõlve lugu. Suhtes olemist õpitakse päritoluperekonnas, kirjutab Pia Mellody raamatus “Suhtesõltuvusest vabaks”. Kui sa kogesid sageli emotsionaalset hooletusse jätmist, ignoreerimist, manipulatsiooni, kõrgeid ootusi, vägivalda või süüdistamist siis sarnased olukorrad tekitavad täiskasvanuna sama tunnet nagu lapsena. Sa ärritud kergesti ja suhe vanematega muutub pingeliseks.
Sulandumine. Osades perekondades peavad kõigi mõtted ja vajadused olema ühesugused ning otsused peavad rajanema ühistel arusaamadel. Sulandunud suhetes ei osata eristada oma vajadusi ja tundeid teiste omadest. Iseseisvad seisukohti ja erinevaid vajadusi tõlgendatakse reetmisena. Inimestel puudub isiklik emotsionaalne ja füüsiline ruum ning minatunnetus ei saa välja areneda.
Kaassõltuvus. Sellistes suhetes usuvad pereliikmed, et nad on kohustatud teiste vajadused alati ettepoole seadma ja ennast ohverdama. Süü ja kohusetundega manipuleerimine on tavaline. Pereliikmetel on harjumus kontrollida ja suunata teiste valikuid. Usk, et mina tean paremini mis on tema jaoks õige, muudab suhted kergesti pingeliseks.
PÄÄSTIKOLUKORRAD, MIS VAJUTAVAD SINU „ÕIGETELE NUPPUDELE“
Kõigil inimestel on mõni teema, mis tõmbab neid kergesti käima ja kus halvim pool tuleb nähtavale. Pärast kahetsetakse aga mõnda asja ei saa enam olematuks teha. Seetõttu on oluline õppida tundma enda päästikuid ja olla valmis, et me ei teeks asju, mida me peame hiljem kahetsema.
Mineviku asjade meenutamine. Kui valusad kogemused on lükatud nö vaiba alla ja oma vigade tunnistamist, üksteise ees vabandamist pole toimunud siis on vanade asjade üles kiskumine väga ärritav.
Vähendamine. Kui sul on kogemus, et sinu tundeid, vajadusi, mõtteid ei peeta oluliseks, nende üle naerdakse või neid halvustatakse siis selle olukorra kordumine on kindel päästik ja tekitab kiire reaktsiooni.
Süüdistamine tänamatuses. Kaassõltuvates suhetes ohverdavad pereliikmed oma vajadused teiste nimel ja muutuvad aja jooksul kibestunuks. Teineteise manipuleerimine süü ja kohusetundega muudab piirid häguseks.
Piiridest ülesõitmine. Kui sul on varasem kogemus, et pereliikmed ignoreerivad sinu vajadusi, soove või sinu EI-d siis võib piiride seadmine kergesti muutuda võimuvõitluseks.
Vaikimisi reeglid. Perekonnas on sageli mõned jäigad aga väljaütlemata reeglid, kuidas tuleb käituda. Kui sa tahad täiskasvanuna muuta oma piire, siis tekitab ebakindlust ja ärevust.
Kriitika. Kui sul on varasem kogemus, et sinuga ollakse nõudlik või väga rahulolematu, siis iga väiksem negatiivne vihje võib sind käima tõmmata ja sa ei suuda oma vajaduste eest seista.
SEA OMA PIIRID JA ÜTLE JULGELT VÄLJA MIDA SA TAHAD.
EI ütlemine tekitab paljudes inimestes hirmu, kardame olla eemale lükatud. Kardame valmistada pettumust ja sellepärast tahame selgitada oma valikute tagamaid. Paraku on nii, et piirid kaotavad oma mõju, kui neid pikalt laialt põhjendada. Lühike teadaanne mõjub alati kindlamalt ja selgelt.
Hoolivad vanemad mõistavad sind, kui annad neile lühidalt teada, miks mingi piir on sulle oluline. Eluterve paindlikkus ja soov mõista teist inimest on heade ja tervete piiride üks tunnuseid.
- Vajadus oma valikuid õigustada tuleneb ärevusest, varasematest traumadest või liigsest soovist olla meele järgi. Sul on õigus iseseisvatele valikutele ja vajadustele.
- Pikkade selgituste andmine on eriti kahjulik siis, kui teine ei austa sinu vajadusi ja soove. See annab talle materjali, millega sind manipuleerida.
- Sinu eneseusaldus kasvab, kui annad oma soovidest teada rahulikult, lühidalt ja kindlalt.
- Piire tasub alati üle korrata. Sellega annad märku, et sind tasub võtta tõsiselt.
KUIDAS LIIKUDA LAPSE ROLLIST TÄISKASVANU ROLLI?
Isegi kui passi vaadates oleme täiskasvanud, siis tegelikkuses ei pruugi meie käitumine seda kajastada. Küpsemine täiskasvanuks võtab aega, eriti siis kui oleme lapsepõlves omandanud mitmeid ebaterveid mustreid.
Päriselt täiskasvanuks saamine tähendab vanemate süüdistamisest loobumist ning vastutuse võtmist oma tunnete ja vajaduste eest. Lapsepõlve valusate kogemuste ja tunnetega tegelemine on pikk ja põnev protsess, kus terapeudi abiga õpid mõistma oma lugu. Teraapias käies saab harjutada vanematele enese väljendamist ja piiride seadmist.
Oluline oskus, mis aitab kasvada küpsemaks inimeseks on oma emotsioonide reguleerimine. Kasulik on teadlikult reguleerida oma närvisüsteemi kuna see aitab jääda kohale ja muutuda vähem reaktiivseks.
LIHTSAD PRAKTIKAD, MIS AITAVAD MUUTUDA EMOTSIONAALSELT STABIILSEMAKS.
Teadlikkuse arendamine. Õpi tundma oma päästikuid, see aitab neid kas vältida või teadlikult muuta oma hoiakuid ja valikuid. Märka, millal sa keed üle, näitaks hakkad kontrollima või tõstad häält. Nendes olukordades tasub õppida ennast ise rahustama. Märka, millal sa jätad reageerimata, näiteks unustad öelda EI või ignoreerid oma piiridest üle sõitmist. Rahunemise oskused aitavad ennast selgemini väljendada.
Pausi võtmine. See on väga kasulik oskus eriti siis kui kipud üle reageerima. Ärritunud olekus ei teki häid lahendusi. Leppige varem kokku, et kui olukord muutub liiga kuumaks, siis teete väikese pausi, et maha rahuneda. Pausi ajal sobib teha hingamisharjutusi, kirjutada päevikusse või minna jalutama.
Emotsioonide nimetamine. Meie närvisüsteem rahuneb, kui õpime oma emotsioonidele andma nime. Väga kasulik on otsida tunnete seest oma vajadusi ja leida võimalus nende rahuldamiseks.
Hingamisharjutused. Kõhuhingamine koos pika lõdvestunud väljahingamisega on hea ja kiire vahend ärevuse maandamiseks. Tee seda vähemalt viis minutit.
Päeviku pidamine on üks tõhusamaid viise emotsioonide reguleerimiseks. Kirjutades olukorrast mis sind ärritas, muutuvad mõtted selgemaks. Sa saad aru, mida sa tegelikult tahad ja vajad.
Enesekaastunde praktiseerimine. Sa ei ole ainus inimene, kellel on vanematega raske piire seada. Enda vastu lahke, heasoovliku ja mõistva hoiaku võtmine on üks tähtsamaid samme.
Liikumine. Kui tunded keevad üle on kõige parem minna koos tunnetega jalutama. Liikudes rahuneb aju kiiremini ja sa saad parema kontakti oma vajadustega.
Rääkige omavahel vajadustest ja väärtustest. Sa tohid olla oma vanematest erinev. Kui nad teavad, mis on sinu jaoks oluline siis on neil sind lihtsam mõista.
Tunnustamine. Mõnikord võtame vanemate häid omadusi iseenesest mõistetavana. Täna neid, kui näed võimalust. Tänulikkus ja tunnustus aitab luua silla üle valu.
Realistlike ootuste ja eesmärkide seadmine. Igasugune muutus võtab aega. Ole kannatlik ja korda rahulikuks jäädes oma piire. Alati tasub pidada meeles, et me ei saa muuta teisi inimesi täiesti teistsuguseks. On asju, millega tuleb vanemate juures leppida isegi siis, kui see meile ei meeldi.
