
LOE: Millal on vanematega raske hoida piire?
Päritoluperekonnaga suheldes võivad näiliselt väikesed asjad tekitada lapsepõlvest tuttava tunde, et me ei ole kaitstud, meie vajadused ei loe, me pole olulised ega armastatud..
Päritoluperekonnaga suheldes võivad näiliselt väikesed asjad tekitada lapsepõlvest tuttava tunde, et me ei ole kaitstud, meie vajadused ei loe, me pole olulised ega armastatud..
Sinu suhted on kirglikud ja sul on tunne nagu sõidaksid üles alla ameerika mägedes. Vaimustavad hetked vahelduvad ahastuse, teadmatuse ja hingevaluga kuid sa oled valmis andma endast kõik, et uuesti kogeda ilusaid aegu. Kui sinu ellu satuvad pidevalt mehed või naised kellega koos olla on võimatu aga lahkuminek tundub veel õudsem, siis võib juhtuda, et oled suhtesõltlane.
Väliselt tubli ja edukas kuid sisemiselt segaduses, sest ei tea enam kes ta ise on…Perfektsionism esineb sageli koos kaassõltuvusega. Mõlemad mustri juured on sarnased, sest eelduseks on kasvukeskkond, kus on ranged ja jäigad reeglid, kus vähemalt üks vanematest on liiga hõivatud, ettearvamatu, emotsionaalselt külm või väga kõrgete ootustega.
Kaassõltuvust on kerge eirata, kuigi see mõjutab tugevalt kõiki meie suhteid ja enesehinnangut. Tahame head ja muretseme rohkem kui nemad ise…tahame päästa mis päästa annab…. kuni tekib peaga vastu seina jooksmise tunne. Meeleheites olles kaotame kontakti oma väärtuste ja vajadustega ning teeme asju, mille pärast on hiljem piinlik.
Piir normaalse sõltuvussuhte ja kaassõltuva suhte vahel tekitab sageli segadust. Inimesed on sotsiaalsed olevused – me kõik sõltume üksteisest. Vajame teineteise hoolt, tähelepanu ja kuulamist. Toetumine usaldusväärsetele inimestele teeb elu lihtsamaks ja nauditavamaks.
Kas tihti sa hakkad ennast teistega võrdlema, kui neil on midagi mida sinul ei ole? Olgu see majanduslik edukus, oskus suhelda või olla enesekindel esineja, igal juhul ei tõsta võrdelmine enesehinnangut. Võrdlemine on halb harjumus, millega teeme ennast teistest väiksemaks ja tühisemaks.
Mitte keegi, kes on kord seda läbi elanud, ei taha uuesti kogeda truudusetust, vägivalda ega kooselu sõltlasega. Ometi korduvad need mustrid senikaua, kuni me ei asu teadlikult tegema muutusi oma uskumustes ja valikutes. Sharon Martin, pereterapeut ja kaassõltuvuse nõustaja väidab, et on mitmeid erinevad põhjuseid, miks need kogemused meie elus korduvad.
Millal tuleb lahti lasta inimesest, kellega koos olles on valu rohkem kui armastust. Kui sa armastad inimest, kes valetab, petab või süüdistab, et sa ei mäleta „õigesti“ või ei saa „naljast“ aru, siis on sulle kallis inimene tegelikult vägivaldne. Sa püüad teha kõik, et tülist hoiduda, kuid sellel ei ole mõju. See on lõks. Mida enam sa püüad olla tema meele järgi, seda vähem ta sind austab. Olukorrad korduvad, ta sõidab sinust üle, sest sa ignoreerid ohumärke. Suhe temaga on sulle olulisem kui sina ise. Sa ei väärtusta ennast piisavalt. Keegi ei saa tunda end väärtuslikuna, kui ta elab koos inimesega, kes teda ei austa.
Unistustes elamine on uinutav. See aitab püsida suhetes, mis on ammu kiiva kiskunud ja kus ei ole tõsiseltvõetavaid märke, et olukord hakkaks paranema. Ometi loodame hoolimata kõigest, et lähedane inimene muutub just selliseks nagu meie tahame. Oodates päeva, kus tema on jälle hea ja tore, aitab mööda vaadata sinu rahuldamata vajadustest ja “perekonda „koos hoida“.
Kaassõltlane on tubli ja kohusetundlik. Hea inimesena on kaassõltlasel raske öelda EI ja ta annab ta nõusoleku asjadele, mis ei pruugi langeda kokku tema vajaduste või väärtustega. Kohusetundliku inimesena kipub ta ignoreerima oma probleeme seoses tervise, raha, suhete või elustiiliga.