Kaassõltuvust on kerge eirata, kuigi see mõjutab tugevalt kõiki meie suhteid ja enesehinnangut. Tahame head ja muretseme rohkem kui nemad ise…tahame päästa mis päästa annab…. kuni tekib peaga vastu seina jooksmise tunne. Meeleheites olles kaotame kontakti oma väärtuste ja vajadustega ning teeme asju, mille pärast on hiljem piinlik.

Piir normaalse sõltuvussuhte ja kaassõltuva suhte vahel tekitab sageli segadust. Inimesed on sotsiaalsed olevused – me kõik sõltume üksteisest. Vajame teineteise hoolt, tähelepanu ja kuulamist. Toetumine usaldusväärsetele inimestele teeb elu lihtsamaks ja nauditavamaks.

Kas sageli sa hakkad ennast teistega võrdlema, sest neil on midagi mida sinul ei ole? Olgu see majanduslik edukus, oskus suhelda või hooliv kaaslane, siis igal juhul ei tõsta see sinu enesehinnangut. Võrdlemine on halb harjumus, millega teeme ennast teistest väiksemaks ja tühisemaks.

Mitte keegi ei taha kogeda truudusetust, vägivalda ega kooselu sõltlasega. Ometi korduvad need mustrid senikaua, kuni me ei asu teadlikult tegema muutusi oma uskumustes ja valikutes.

Millal tuleb lahti lasta inimesest, kellega koos olles on valu rohkem kui armastust. Kui sa armastad inimest, kes valetab, petab või süüdistab, et sa ei mäleta „õigesti“ või ei saa „naljast“ aru, siis on sulle kallis inimene tegelikult vägivaldne. Sa püüad teha kõik, et tülist hoiduda, kuid sellel ei ole mõju. See on lõks. Mida enam sa püüad olla tema meele järgi, seda vähem ta sind austab. Olukorrad korduvad, ta sõidab sinust üle, sest sa ignoreerid ohumärke. Suhe temaga on sulle olulisem kui sina ise. Sa ei väärtusta ennast piisavalt. Keegi ei saa tunda end väärtuslikuna, kui ta elab koos inimesega, kes teda ei austa.

Unistustes elamine on uinutav. See aitab püsida suhetes, mis on ammu kiiva kiskunud ja kus ei ole tõsiseltvõetavaid märke, et olukord hakkaks paranema. Ometi loodame hoolimata kõigest, et lähedane inimene muutub just selliseks nagu meie tahame. Oodates päeva, kus tema on jälle hea ja tore, aitab mööda vaadata sinu rahuldamata vajadustest ja “perekonda „koos hoida“.

Kaassõltlane on tubli ja kohusetundlik. Hea inimesena on kaassõltlasel raske öelda EI ja ta annab ta nõusoleku asjadele, mis ei pruugi langeda kokku tema vajaduste või väärtustega. Kohusetundliku inimesena kipub ta ignoreerima oma probleeme seoses tervise, raha, suhete või elustiiliga.

Kui suhtes tekivad probleemid, siis on mõnikord raske aru saada, kust jookseb piir. Mida on normaalne taluda ja mida mitte? Võib olla hakkad sa endalt küsima: Miks just mina satun kokku vägivaldsete või hoolimatute inimestega? Mis on minus valesti, et ma ei suuda suhteid hoida? Miks mulle meeldivad „ pahad poisid“?

Sulle tundub, et sina oled ainus inimene, kes teda mõistab. Sa võid tunda hirmu, et ilma sinu abita ta kas hukkub või käib alla. Sa võid uskuda, et parem üks halb suhe kui lõputu üksindus. Kui hirm varjutab meie mõtlemise siis me ei näe lahendusi, mis on otse meie nina all. Kaassõltuvusest tervenemine tähendab täiskasvanuks saamist ja enda eest vastutuse võtmist. Tervenemine on valik, mida igaüks saab teha ainult ise.

Miks on inimesed sageli üleväsinud, masenduses, ärevad, rahulolematud või pettunud? Enamasti on põhjuseks puudulikud piirid.